.
Joosep Sarapuu
Olen läbi ja lõhki looduse-, reisu- ja spordimees. Lapsepõlves loetud loomaentsüklopeediad ja vaadatud loodusdokumentaalid aitasid mul suurepäraselt Tartu Ülikoolis zooloogia ja hüdrobioloogia magistrikraadi omandada. Aga elu ei ole ainult teooria, seega praktilisi kogemusi olen hankinud mitte ainult Eesti metsades, vaid ka Prantsuse Guajaana, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Madagaskari, Reunioni ja Paapua Uus-Guinea džunglites. Praegu tegelen oma teadmiste ja kogemuste jagamisega nii klassiruumides kui ka reisijuhina vihmametsas.
Leif-August Kirs
Ajast, mil end mäletan, on mind vaimustanud loodus ja loomad. Metsa ja oja vahetus läheduses üles kasvamine ainult süvendas huvi. Konnade purgis pidamine , puruvanade ojast püüdmine ja siilide „rõngastamine“ leiuandmetega olid tüüpilised ettevõtmised. Kuigi need olid vaid lastemängud, sain sealt kaasa oskuse märgata elu enda ümber. Loogiline samm edasi oli ülikooli astumine ja teadlaseks saamine, kuid sealt zooloogina väljudes ei tundunud teadustöö üldse enam nii erutav. Tudengina olin aga lisaraha teeninud inimestele loomadest rääkimisega. Sellega olen tänaseks päevaks ühendanud oma kire ja töö. Usun, et loodushoiu vaatenurgast on inimestele looduse lähedale toomine vähemalt sama suure tähtsusega, kui looduse teaduslik kirjeldamine.